Sellel leheküljel teen analüüsi oma töösse, vastates küsimustele, mis on toodud kutsestandardi “Organisatsiooni” leheküljel (Kuvatõmmis leheküljest siin)
1. Oma tegevustes lähtun eesmärkidest ja väärtustest.
Alljärgnevalt olen toonud näiteid oma kogemustest õpetajana, kus ma olen lähtunud organisatsiooni eesmärkidest, kuidas ma juhindun enda õigustest ja kohustustest ning panustan organisatsioonikultuuri kujundamisesse. Õppeasutuse eesmärgiks on Toetava ja kaasava keskkonna loomine ning järgmistes näidetes toon esile, kuidas minu käitumine seda tekitab:
Näide 1 – õppimist toetava ja turvalise keskkonna loomine (TMRG)
(organisatsiooni eesmärgid ja väärtused)
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis 4b klassis esines olukord, kus kaks õpilast (Gleb ja Lucas) käitusid tunnis väga ärevalt ning häirisid korduvalt õppetöö kulgu. Selle tulemusena ei olnud teistel õppijatel võimalik keskenduda ning klassi üldine õhkkond muutus pingeliseks.
Lähtudes kooli eesmärgist luua turvaline ja õppimist soodustav keskkond, otsustasin olukorra lahendada viisil, mis arvestaks nii kogu klassi kui ka konkreetsete õpilaste vajadusi. Suunasin mõlemad õpilased sotsiaalpedagoogi juurde, kus nad said rahulikumas keskkonnas iseseisvalt ülesandeid lahendada.
Selle tulemusena paranes klassis õpikeskkond märgatavalt ning ka Gleb ja Lucas said õppida neile sobivamas tempos ja keskkonnas. Analüüsides olukorda, näen, et minu otsus toetas organisatsiooni väärtusi – õppija heaolu, turvalisus ja kaasav haridus – ning aitas kaasa kogu klassi arengule.
Näide 2 – ühiste reeglite kujundamine ja organisatsioonikultuuri toetamine (TMRG)
(organisatsiooni eesmärgid ja väärtused)
Tamsalu koolis oma õpetajatee alguses ei olnud mul piisavalt kogemust ega vaimset ressurssi, et tunnireeglite kujundamist süsteemselt läbi viia. Hiljem Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis, vesteldes kooli juhtkonnaga, sai selgeks, et selged ja ühiselt kokku lepitud reeglid on oluline osa kooli organisatsioonikultuurist.
Uue klassiga alustades kaasasin õpilasi tunnireeglite loomisse: küsisin neilt, millised kokkulepped aitaksid kaasa heale õpikeskkonnale. Õpilaste ettepanekud kirjutasin tahvlile ning nad kandsid need ka oma vihikutesse.
Sellise lähenemisega lähtusin organisatsiooni väärtusest kaasatus ja vastutuse jagamine. Õpilased tundsid, et nad on reeglite kujundamisse kaasatud, mis omakorda suurendas nende vastutustunnet ja reeglitest kinnipidamist. Samal ajal kujundasin klassis kultuuri, kus kokkulepped ei ole õpetaja pealesurutud, vaid ühiselt loodud.
Näide 3 – õpetaja õiguste ja õppijate vastutuse teadvustamine (Peetri kool)
(õigused ja kohustused)
Peetrikoolis 6a klassiga enne sügisvaheaega tekkis olukord, kus õpilased väitsid, et õpetajal ei ole õigust jätta vaheajaks koduseid töid. Kuna ma ei olnud sellise seadusliku piiranguga tuttav, palusin õpilastel oma väide põhjendada ning leida vastav seadusepunkt.
Lubasin, et kui nad leiavad usaldusväärse ja ametliku allika, arvestan sellega. Õpilased otsisid infot digivahendite abil, kuid esitatud allikas ei olnud seadusandlikult pädev. Selgitasin seejärel, kuidas eristada ametlikke õigusallikaid mitteametlikest veebilehtedest.
Selle näite kaudu juhindusin oma õigustest ja kohustustest õpetajana, kuid samas arendasin ka õpilaste kriitilist mõtlemist ja digipädevust. Analüüsides olukorda, näen, et see tugevdas õpilaste arusaama vastutusest, õiguste põhjendamisest ning usaldusväärse info olulisusest.
Näide 4 – professionaalne tagasiside ja õpetaja autonoomia (Kopli Kunstigümnaasium)
(õigused ja kohustused)
Kopli Kunstigümnaasiumis külastas minu tundi õppealajuhataja K. Killing, kes andis pärast tundi tagasisidet. Ta leidis, et oleksin võinud näiteülesandeid lahendada kiiremas tempos.
Kuulasin tagasiside ära ning selgitasin oma pedagoogilist seisukohta: minu eesmärk ei ole demonstreerida enda oskusi, vaid tagada, et õpilased mõistaksid õpitavat ja jõuaksid lahenduskäiguga kaasa. Seetõttu kohandan tempo vastavalt klassi vajadustele.
Selles olukorras juhindusin oma õpetaja kohustusest seada õppija areng esikohale ning oma õigusest rakendada professionaalset autonoomiat. Analüüsides seda kogemust, näen, et selline argumenteeritud ja lugupidav suhtlus toetab organisatsioonikultuuri, kus väärtustatakse professionaalsust, vastastikust austust ja õppija keskset õpetamist.
Koostöö kolleegidega läbi näidete
Siin osas kirjeldan, kuidas koostöös kolleegidega viime ellu kooli missiooni, arendama turvalist õpikeskkonda ning toetame üksteise professionaalset arengut
2. Koostöö kolleegidega oma organisatsioonis
Näide 1 – ainealane koostöö ja ühine vastutus (Kopli Kunstigümnaasium)
Kopli Kunstigümnaasiumis rakendati matemaatikaõpetuses süsteemi, kus 5.–7. klassi õpilaste rühmad vahetusid iga kahe nädala järel õpetajate vahel. See eeldas õpetajatevahelist tihedat ja regulaarset koostööd. Osalesin iganädalastel ainekoosolekutel, kus planeerisime kontrolltööde ajad, leppisime kokku hindamispõhimõtted ning jagasime vastutust kontrolltööde koostamisel.
Semestri lõpus määrasime õpilaste hinded ühiselt, arutades nende arengut ja õpitulemusi. Selline koostöö toetas ühtseid nõudmisi ja õiglast hindamist ning aitas kujundada organisatsioonis usaldusel põhinevat aineõpetajate koostöökultuuri. Analüüsides seda kogemust, näen, et minu panus oli järjepidev osalemine ja vastutuse võtmine ühiste otsuste tegemisel.
Näide 2 – koostöö kooli tugipersonaliga (Peetri kool)
Peetri koolis kooliaasta lõpus arutasin oma tööülesandeid õppealajuhatajaga ning leidsime ühiselt, et saan panustada kooli üldisesse toimimisse väljaspool tavapärast õpetajatööd. Asusin koostöös majandustöötaja Aivoga ette valmistama lõpuaktusi, spordipäevi ja eksamite läbiviimist.
See koostöö aitas mul paremini mõista kooli kui organisatsiooni tervikuna ning toetas sündmuste sujuvat ja turvalist korraldamist. Minu panus seisnes valmisolekus võtta lisavastutust ning toetada kolleege, et kogu koolipere saaks keskenduda oma põhiülesannetele.
3. Turvalise ja toetava töökeskkonna kujundamine koos kolleegidega
Näide 1 – koostöö uue õpetajaga tunnis (Kopli Kunstigümnaasium)
Koplikoolis tuli minuga ühel aastal tööle 3 matemaatikaõpetajat. Kuna minul juba oli üheaastane töökogemus Tamsalus, siis mind määrati ka tunnivaatlejaks teistele uutele õpetajatele. Mäletan üks uus õpetaja oli Miina Sarv. Käisin ikka ka tema tundi vaatamas. Miina seletas uut osa hästi, kuid märkasin siiski, et mõned poisid tegelesid kõrvaliste asjadega samal ajal, kui õpetaja rääkis. Suunasin poiste tähelepanu tagasi tunniteema juurde ja ütlesin “Poisid tagapingis, mis selle tehte vastus nüüd tuleb“. Poisid siis pidid mõtlema hakkama, ka teised õpilased said aru, et tunnis tuleb tegeleda matemaatikaga. Koostöö Miinaga sujus hästi, panime õpilased ülesandeid lahendama ning mõlemad abistasime õpilasi, kui nad vajasid abi. See kogemus toetas nii õpetaja kui ka õpilaste jaoks turvalise ja toetava õpikeskkonna kujunemist ning tugevdas kolleegidevahelist usaldust.
Näide 2 – eksamikeskkonna turvalisuse tagamine (Tamsalu kool)
Kooliaasta lõpus tuli 9ndal klassil teha lõpueksameid. Matemaatikaeksamit viisime läbi 9b klassile kahekesti koos nende klassijuhatajaga. Koos eksamit läbi viia oli mugavam sest sellisel viisil saime luua veel turvalisema ja toetavama keskkonna õpilastele. Mina olin see, kes ükshaaval õpilasi klassi sisse lasi ning klassijuhataja jälgis, et õpilased paneksid ennast eksamiks valmis. Koos lõime keskkonna, mida eksamiks vaja minema peab. Vajaminevad asjad laua peale, mobiil hääletult seljakotti ning seljakott klassijuhataja laua peale. Mäletan et üks õpilastest tahtis veel enne eksamit paar korda oma isale SMS’e saata, et isa ei muretseks. Siis ma andsin ka temale teada, et kui oled viimase SMS’i ära kirjutanud, siis jäta telefon klassijuhataja laua peale et see sind ei segaks. Analüüsides seda koostööd, näen, et selge rollijaotus ja vastastikune toetus on turvalise töökeskkonna aluseks.
4. Kolleegide profesionaalse arengu toetamine
Näide 1 – pedagoogiline toetus ja ühine refleksioon (TMRG)
TMRG koolis ühel päeval toimus selline lugu, et minul oli tund vaba, kuid kõrvalklassis kuulsin, kuidas õpetaja karjub kõva häälega “Vaikust”. Kuna ma pean väärtuslikuks luua turvalist õppekeskkonda, siis ma läksin klassi, et uurida milles probleem. Minu kohalolekut märkasid õpilased kähku ning nad hoidsid ennast tagasi. Jälgisin, mis toimub: See oli meisterdamise töötuba, kus kleebiti paberi peale igasuguseid kujundeid. Jälgides õpetajat ja analüüsides olukorda, tekkis mul sähvatus tunnist, mida ma mainisin teadliku õpistrateegia rakendamise näites. Praeguses olukorras ning ka eelmises näites juhtus, et isegi õpetaja parima kavatsuse korral võib tekkida, et õppija ei saa aru, mida ta tegema peab. Tulin õpetajale appi, jälgisin, mida õpilased tegema peavad ja aitasin õpilastel seda teha. Klassis oli 15 õpilast, õpetaja tegeles 2-3 õpilasega, teistel õpilastel olid joonistused valmis ja eks ka siis mina suunasin õpilasi oma kujundeid veel ilusamaks tegema.
Ehk siis kokkuvõtteks: Õpetaja peab tundi planeerima selliselt, et materjal oleks nii algajatele kui osavamatele ning et ülesanded oleksid õpilastele ikka olemas. Pärast tundi arutasime kolleegiga toimunut ning jagasin tähelepanekuid tunni diferentseerimise olulisusest. Kuigi kolleegil oli minust rohkem töökogemust, võttis ta tagasisidet vastu. See kogemus näitas, et professionaalne areng toimub ka vastastikuse toetuse ja refleksiooni kaudu.
Näide 2 – ainealane mentorlus (Kopli Kunstigümnaasium)
Koplikoolis, nagu juba mainisin, aitasin ma kahte uut matemaatikaõpetajat, Miinat ja Tanelit. Tanelit ma samamoodi toetasin kogu sealoldud aja. Tanel oli kunstikallakuga, seega kõrgemat matemaatikat ta ei õpetanud. Aga juba 6nda klassi matemaatikas ta vajas tuge murdude lahendamisel: Näitasin Tanelile, kuidas tehted murdudega käivad, milliseid nippe & trikke tuleb kasutada, et vastus leida. Ehk siis abistasin Tanelit tunnimaterjalide kokkupanekul. Käisin teda ka tunnis vaatlemas, temal ma soovitasin isegi tahvlile rohkem näiteid teha, kui kasutada digivahendeid. Kui õpetaja kirjutab tahvlile tehteid siis õpilastele näitab see, et see on midagi tähtsat mida tuleb ümber kirjutada. Et jah, mina kasutan klassitahvlile tehete kirjutamist ja soovitasin Tanelile ka seda.
Näide 3 – diferentseerimise ja hindamise toetamine (TMRG)
TMRG koolis, kus õpilased on üldiselt vene emakeelega, toimus aktiivne eestikeelsele õppekavale üleminek. Seal oli uus eestikeeleõpetaja Roman, kes kurtis oma raskete tööülesannete üle. Õpilaste eestikeele oskus erines ning kuidas koostada diferentseerituid ülesandeid tundus raske. Roman näitas oma õpikut, seal oli järgmine teema looduse kohta ning seal tulid erinevate lillede nimed, nagu “Karukell”, “Angervaks”, “Raudrohi” jne… Siis Roman vastas, et kas tõesti peab 5nda klassi õpilastele nii keerulisi termineid õpetama, tähtsam oleks suhtluskeel esialgu selgeks saada. Ma tegelikult nõustusin Romaniga, ka mina ei oleks suutnud lillede nimesid piltidega kokku panna. Ma käisin Romanil tunnis ka kaasas, seal oli näha, et minu kohalolek aitas Romanil tundi paremini läbi viia. Õpilased ikka töötasid kaasa, kordasid neid lillede nimesid, õpilased tegid tunnikontrolli ja siis koos Romaniga vaatasime selle üle. Soovitasin mitte hinnata liiga rangelt keelelisi ebatäpsusi, kui õpilase mõte oli arusaadav. See toetas Romani professionaalset arengut ning aitas kujundada õppijasõbralikumat ja toetavamat õpetamiskultuuri.
5. Suhtlemine ja koostöö lapsevanematega
Otsest suhtlust lapsevanematega on mul olnud üllatavalt vähe, kuigi kolleege olen kuulnud kurtmas lastevanematega suhtlemise raskuste üle. Minul praeguse töökogemuse juures suhtlus lapsevanemaga on olnud enamjaolt kaudselt: sissekirjutused õpikeskkonda ning õpilaste reflektsioon lapsevanemale tunnis toimuvast. Toon siinkohal siis mõned näited, kus on toimunud otsesuhtlus minu ja lapsevanema vahel.
Lapsevanema teadvustamine lisatöö andmisest.
Peetri koolis ma aktiivselt otsisin suhtlusvõimalusi lapsevanematega, et aidata õpilastel järgi tunniteemadega. Terve kooliaasta jooksul juhtus kahe õpilasega nii, et semestri lõpuks ei suutnud õpilane saada positiivset semestrihinnet. Mõlemal korral küsisin kooli sekretärilt lapsevanema telefoninumbrit, helistasin lapsevanemale ja leppisime kokku, mis ajal õpilane saab tulla lisakonsultatsiooni. Pidasin otsesuhtlust lapsevanemaga oluliseks, et sellisel viisil vältida lapsevanema üllatust sõnumeid lugedes. Tänu minupoolt algatatud otsesuhtlusele said lapsevanemad paremini õpilast ette valmistada konsultatsiooniks. Kohale ilmudes oli näha, et õppurid olid valmis uusi teadmisi omandama.
Lapsevanemaga töö ülevaatamine.
TMRG koolis võttis üks lapsevanem minuga ühendust, et arutada lapse arengut. Tulin lapsevanemale vastu. Kohtumisel sain teada, et ma olin lapsele koduse töö lahendamise eest pannud kolme (kutsusin õpilast kodust tööd näitama kasutades nimelisi pulkasid). Suhtlesime lapsevanemaga vene keeles ning ta selgitas, et tema lapsel eesti keel ei ole kõige tugevam, seega ehk saaks tekstülesandeid lihtsamalt võtta. Tööd ülevaadates rõhutasin, et tähtis on lahenduskäiku välja tuua, vastus üksinda ei ole piisav. Ehk siis kui on näiteks tehe 73 * 54, siis tuleks kirjalikult välja näidata, kuidas vastus tuli, muidu tekib kahtlus lubamatute abivahendite kasutamisest. Suhtusin lapsevanemasse mõistvalt, saime aru milliseid oskusi tuleb veel lapsel arendada ning järgmistes tundides oli näha, et õpilane pingutab innukalt.
6. Info jagamine organisatsioonis
Info jagamine organisatsioonis on elutähtis – kui teised kolleegid, lapsed ja lapsevanemad infot ei saa, siis ei oska nad ka midagi enda tegevuses parandada. See on ka viis kuidas anda tagasisidet kellegi tööle. Koolis töötades peamine info andmise viis on E-kool (Peetris oli selle asemel Stuudium, mille funktsionaalsus on sama). E-kooli kasutan oma töös igapäevaselt, alustades tunni sissekandmisest ja puudujate sisestamisest kuni kodutööde panekuni ning märkamiste kirjutamisest. Koolidel on olemas ka oma emaili aadress, seda kasutan peamiselt koolisisese informatsiooni saamiseks ning õpetajatega suhtluseks.
Info jagamise põhimõtted
Info jagamise keskkondi ei pea olema liiga palju, muidu nad hakkavad üksteist dubleerima. Näiteks Kolplikoolis oli lisaks E-koolile ja E-postile ka Teams keskkond ning siis vahepeal tundus, et kui neid keskkondi on liiga palju.
Seega E-kool ja E-post on minu arvates piisavad. Samas TMRG koolis kasutatakse ka omaenda infosüsteemi info.tmrg.ee, kuhu pannakse igapäevaselt klassiruumide ja õpetajate asendused, mis tegelikult on väga mõnus süsteem, asendused on kõigile ühest süsteemist kättesaadavad
Info, mida jagan, vastab konfidentsiaalsusnõuetele. Ehk siis, kui kontrolltöö on ära olnud, siis selle tulemusi ei näita tervele klassile. Kui tõesti tahan tulemusi näidata, siis ainult statistiliselt (5 õpilast said “5”, 7 õpilast “4” jne…), kuid sedasi kokkuvõtteid teen pigem harvem.
Näide: Koolisisese e-maili saatmine
Kõigile kolleegidele mina üldiselt ise meile ei saada, kuid on ka erandeid. Näiteks Peetri koolis, kui oli oktoobrikuu sünnapäevaliste õnnitlemine (ma olen sündinud oktoobris), siis mina olin see, kes saatis tervele kooli õpetajaskonnale kirja. Selline paljudele inimestele kirja saatmine, selle ma algul leppisin kokku nii teiste sünnipäevalistega ning ka juhtkonnaga. Kõigilt oktoobrilastelt küsisin, kas see kuupäev ja kellaaeg on sobilik, seejärel kooskõlastasin selle sekretäriga ning kui ka tema oli nõus, siis läks kiri välja. Sellisel viisil, enne kirja väljasaatmist sisu osapooltega läbirääkimine on minu arvates väga oluline. Sedasi väldid arusaamatusi ning sedasi on kirjal ka suurem kaal.
Sellel lehel tutvustatakse Mihkel Tiganiku organisatsioonilisi oskusi ja väärtusi, mis tagavad kõrge töö kvaliteedi ja professionaalsuse.
Mihkel Tiganik
Õpetaja ja kolleeg
7. Mihkel Tiganik hindab austust, õiglust ja vastutust
Selles osas toon minu jaoks 3 kõige olulisemat üldinimlikku väärtust, mida hindan
Austus ja väärikus.
Pean oluliseks, et iga õppijat koheldaks lugupidavalt sõltumata tema võimetest, taustast või hetke sooritusest. See väljendub minu suhtlusviisis, rahulikus toonis, õpilaste kuulamises ning selles, et ma ei alaväärista eksimusi, vaid käsitlen neid õppimise loomuliku osana.
Õiglus ja võrdsus.
Lähtun oma töös põhimõttest, et kõigil õppijatel on võrdsed õigused õppida ja areneda. Püüan olla hindamisel ja tagasiside andmisel võimalikult objektiivne ning selgitan õpilastele hindamiskriteeriume ette. Samuti arvestan õppijate erinevaid vajadusi ja pakun vajadusel diferentseeritud tuge.
Vastutus ja usaldusväärsus.
Õpetajana vastutan nii õppetöö kvaliteedi kui ka õpikeskkonna eest. Valmistun tundideks ette, pean kinni kokkulepetest ning järgin kooli reegleid ja õigusakte. Sel moel loon õpilastele kindlustunde ja eeskuju vastutustundlikust käitumisest.
8. Koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks
Koostööoskus ühiste eesmärkide nimel on minu jaoks õpetajatöös keskse tähtsusega. Pean oluliseks, et eesmärgid oleksid õppijatele ja kolleegidele arusaadavad ning et nende saavutamisel arvestataks osapoolte erinevaid vajadusi ja seisukohti. Allpool toon kaks näidet, kuidas olen seadnud teistega ühiselt eesmärke ja teinud nende nimel tõhusat koostööd.
Näide 1. Ühine eesmärk – 9. klassi edukas lõpetamine (Tamsalu)
Tamsalu koolis olin 9. klassi matemaatikaõpetaja ning meie ühine eesmärk õpilastega oli edukas põhikooli lõpetamine ja matemaatika lõpueksami sooritamine. Teadvustasin õpilastele juba varakult, et eksam ei ole ainult individuaalne pingutus, vaid ühine protsess, kus õpetaja ja õppijad töötavad koos sama eesmärgi nimel.
Koostöös õpilastega kaardistasime nende tugevused ja raskuskohad. Arvestasin klassi vajadustega ning kohandasin õpetamist vastavalt õpilaste võimekusele. Näiteks mäletan, et ruutvõrrandi üldvalemi kasutamist pidime õppima mitme tunni jooksul, kuni enamik õpilasi sai sellest kindlalt aru. Võtsin teadlikult aega, et teemat samm-sammult selgitada, ning ei kiirustanud edasi enne, kui õpilased olid valmis.
Nõrgematele õpilastele pakkusin diferentseeritud ülesandeid, et ka nemad kogeksid eduelamust ja püsiksid motiveerituna. Samal ajal said tugevamad õpilased keerulisemaid ülesandeid, mis aitas hoida kogu klassi kaasatuna. Enne eksamit vaatasime ühiselt läbi ka eelmiste aastate eksamimaterjalid, et õpilastel tekiks selge arusaam ootustest ja eksami ülesehitusest.
Tulemusena sooritasid kõik õpilased eksami ning lõpetasid klassi. Kuigi tulemused olid erinevad, saavutati ühine eesmärk – klassi lõpetamine ja edasiliikumine järgmisse haridusetappi. See kogemus kinnitas, kui oluline on ühise eesmärgi teadlik seadmine ja koostöine tegutsemine.
Näide 2. Koostöö õppenõukogudes
Olen kõikides koolides aktiivselt osalenud õppenõukogude töös ning pean seda oluliseks koostöövormiks, kus seatakse ühiselt eesmärke kogu kooli tasandil. Õppenõukogus osaledes jagan oma vaadet õpilaste õpitulemustele, klasside üldisele arengule ning toon välja nii edusammud kui ka kitsaskohad.
Õppenõukogud võimaldavad mul arvestada ka teiste kolleegide seisukohtade ja kogemustega. Arutelude käigus sünnivad ühised otsused, mis puudutavad näiteks hindamist, tugimeetmete rakendamist või edasisi õppekorralduslikke samme. Sel moel ei ole otsused ühe inimese omad, vaid kujunevad koostöös ja arvestavad erinevate osapoolte vajadusi – nii õppijate, õpetajate kui ka kooli kui organisatsiooni eesmärke.
Minu jaoks tähendab õppenõukogus osalemine teadlikku panustamist kooli arengusse ja väärtuste elluviimisse. See on näide sellest, kuidas ühiste eesmärkide nimel tehtav koostöö toetab nii õpilaste arengut kui ka kogu organisatsiooni toimimist.
Sellega lõpetan organisatiooni peatükki õpetaja kutsestandardi taotlusel. Liikuge nüüd edasi ökosüsteemi alamlehele.