Sellel lehel ma vastan võimalikult täpselt küsimustele, mis on toodud Õppijate tundmaõppimise alamlehel õpetaja taseme 7 kutsetaotlusel (kuvatõmmis leheküljest siin)
Õppijate tundmaõppimine 3 näite kaudu
Õppijate rühma tundmaõppimine käib teistel alustel, kui individuaalsete õpilaste tundmaõppimine. Õppijate tundmaõppimine on protsess, see pole midagi, millega saab öelda, et varem ei tundnud, aga nüüd tunnen. Õpetajana pead suhtlema õpilastega ametlikul, korrektsel viisil, võttes arvesse õpilaste eripärasid. Olen siia toonud 3 näidet, esimene natuke üldisem, viimased 2 natuke konkreetsemad, kuidas ja milliseid viise ma kasutan, et õpilastega tutvuda ja suhteid luua.
Organisatoorsete asjade mainimine
Näide 1: Näiteks minule meeldib tundi alustada sellega, et öelda mingisuguseid organisatoorseid asju: Näiteks leppida kokku, kuna võiks tulla uus kontrolltöö. Samuti ka küsida tagasisidet õpilastelt tunnimaterjali kohta. Õpilased võivad soovida mängida Kahooti või siis muid rühmatöö mänge. Õpetajana ma üritan ka neid tundi mahutada, kuid siiski selgitan, et matemaatikat saab selgeks ikkagi ülesandeid kirjalikult lahendades, seega ülesanded õpikust ja töövihikust peavad olema meie peamine fookus.
Minu hobune
Näide 2: Peetri koolis 6ndas klassis oli üks poiss Kaur, kes ühel tunnil ütles: “Õpetaja kas me võiks see tund midagi vaadata (videot)”. Ma siis mainisin, et jaa, selles tunnis vaatame. Tundi alustades palusin õpilastel avada oma vihiku ja kirjutada uus tunniteema. Siis õpikus oli toodud illustreeriv pilt, kuidas rahvarõivastes inimene sõidab hobusega – see uus teema vist oli kiiruse ülesanne. Seejärel kui uus osa selgitatud, alustasime iseseisva lahendamisega. Kauril oli minu lubadus meeles ja hüüdis: “Õpetaja me pidime ju midagi täna vaatama”. Ma ütlesin et “Me vaatasime ju… hobusepilti”. See tekitas meeleolu kus õpilaste vajadused said välja öeldud ja saime keskenduda ülesannete lahendamise peale.
Eks siis järgmistel tundidel sain ise ka aru, et tuleks mitmekesistada õpetamise meetodeid ning mõnel järgneval tunnil näitasin ka matemaatilise sisuga videoid.
Sihikindlus viib tulemusteni
Näide 3: Mustamäe Reaalgümnaasiumis käis 4a klassis Nazar, kes muidu oli selline armas sõbralik poiss, kuid tunnis ei suutnud ta kohe üldse tööd kaasa teha. Mitte midagi ei aidanud, ei negatiivsete hinnete panemine ega sotsiaaltöötaja kutsumine, Nazar oli oma tahvlis ja ei tahtnud tunnis tööd kaasa teha. Kahjuks kuulsin, et tal oli ka teistes klassides probleeme. Eestikeele tunnis ja inglise keeles sama teema, tal olid ainult kahed. Teda isegi ähvardati klassi kordama jäämisega (juba 4ndas klassis). Õnneks Nazar ikkagi aasta lõpuks võttis end kokku. Mäletan et ükspäev pidi koolis mingil põhjusel 2 esimest tundi ära jääma. Nii mina kui Nazar tulime kooli juba kella kaheksaks. Kutsusin ta konsultatsiooni, siis me 2 tundi vaatasime kahekesti ülesandeid ja lõpuks ta hakkaski saama positiivseid hindeid. Aasta lõpuks suutis ta oma hinded ikkagi ära parandada.
Sellest järeldan, et järjepidevus õpetaja poolt on oluline. Tuleb õpilastele selgitada, et kui sa ei tee tunnis kaasa, siis sellel on tagajärjed.
Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine
Õppijatega suhete kujundamisel ja hoidmisel pean oluliseks, et õpilased mõistaksid õppimise tähendust ning tunneksid end tunnis turvaliselt, väärtustatuna ja kaasatuna. Toon kolm näidet, kuidas olen loonud õppimiseks turvalise ja töökeskse keskkonna.
1. Õppimise mõtestamine ja tähenduse loomine
Olen korduvalt tundides teadlikult selgitanud, miks matemaatika õppimine on oluline. Kui õpilased küsivad, milleks neil matemaatikat vaja on, toon neile arusaadavas keeles võrdluse: matemaatika on aju treening, samamoodi nagu kehaline kasvatus treenib keha. Selline selgitus aitab vähendada ärevust ja vastumeelsust ning loob usaldusliku suhte, kus õpilane tunneb, et õpetaja soovib talle õppimise mõtet lahti seletada, mitte lihtsalt nõuda.
2. Tulevikuvõimaluste avamine
Olen rääkinud õpilastele, et matemaatika ja reaalained avavad erinevaid tulevikuvõimalusi – näiteks õpingud ülikoolis, tehnoloogia-, inseneeria- või loodusteaduste valdkonnas. Rõhutan, et matemaatika ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis aitab hoida valikuid avatuna. Selline lähenemine toetab kaasavat keskkonda, kus õpilased ei tunne end sildistatuna, vaid mõistavad, et pingutamine annab neile rohkem võimalusi tulevikus.
3. Töökeskse ja turvalise õpikeskkonna kujundamine
Kasutan teadlikult keelt ja näiteid, mis loovad klassis rahuliku ja töökeskse õhkkonna. Püüan vähendada tunnet, et matemaatika on “ainult andekatele”, ning julgustan õpilasi eksima ja proovima. Rõhutan, et õppimine on protsess ning iga tehtud ülesanne aitab edasi, isegi kui tulemus ei ole kohe ideaalne. See loob keskkonna, kus õpilased julgevad küsida, arutleda ja õppimises aktiivselt osaleda.
3. Õpetamise kavandamine näite kaudu
Õppeprotsessi visualiseerimine 7. klassi näitel
Visualiseerin õppeprotsessi 7. klassi II poolaasta näitel. Jätsin esialgse vastuse nii nagu see on, kuid lisasin ka kohandatud versiooni, mis peaks paremini vastama antud nõuetele
Vajuta siia, lugeda rohkem
Visualiseerin õppeprotsessi 7. klassi matemaatika teema „Lineaarvõrrandi lahendamine“ näitel. Tegemist on keskse põhiteemaga, mille valdanud õpilane saab edukalt edasi liikuda nii võrrandisüsteemide, murdvõrrandite kui ka edasiste algebraliste teemade juurde.
Õppeperioodi kavandamine
Planeerin selle teema käsitlemiseks ligikaudu 5–6 ainetundi, millele järgneb kontrolltöö. Toetun Avita õpikule (lk 112, 114, 115 ja 116), kus ülesannete rohkus võimaldab diferentseerida õppimist ja kinnistada oskusi läbi harjutamise.
Teema alguses lepime klassiga kokku:
- millal toimub kontrolltöö (u 1,5 nädala pärast)
- millised on ootused tööde tegemisele
- kuidas toimub hindamine
See loob õppijatele turvalise ja etteennustatava õpikeskkonna.
Ühe tunni näide (teema alustamine)
Tunni alguses tekitan huvi ja aktiveerin eelteadmised, esitades tahvlile lihtsad võrrandid, mida saab lahendada peast:
Lahendame need koos ning seejärel liigun keerulisema näite juurde:
Selle näite kaudu juhin õpilased arusaamani, et peast lahendamine ei ole enam piisav ning on vaja kirjalikku ja süsteemset lahendusviisi. Selline kontrast aitab õpilastel mõista uue oskuse vajalikkust ja suurendab sisemist motivatsiooni.
Õppe sisu ja meetodite valik
Esimeses tunnis keskendume:
- lineaarvõrrandi põhiomadustele
- nende kirjapanekule ja mõtestamisele (õpik lk 112)
Teadlikult ei koorma ma esimeses tunnis liigselt teooriaga, vaid annan kodutööks ja tunnitööks lihtsamad ülesanded (nt ülesanne 427 lk 114), et kõik õpilased saaksid eduelamuse ja kindlustunde.
Teises tunnis:
- kordame eelmise tunni sisu
- liigume kirjalike lahenduste juurde
- lahendan tahvlil 1–2 näidisülesannet
- seejärel töötavad õpilased iseseisvalt
Diferentseerimine ja kohandamine
Diferentseerimine toimub:
- ülesannete hulga ja raskusastme kaudu
- töötempo arvestamise kaudu
Kõigile kohustuslikud on:
- ülesanded lk 115 (kolmes tulbas)
Kiirematele õppijatele:
- lisatööd õpikust
- võimalus liikuda keerukamate ülesannete juurde
Aeglasematele õppijatele:
- individuaalne juhendamine tunni ajal
- lihtsamad vaheülesanded
Õppimise kinnistamine ja digivahendite kasutamine
Kolmandas, neljandas ja viiendas tunnis toimub:
- intensiivne harjutamine
- kodutööde kontroll (kiirkontroll + pisteline kontroll)
- vajadusel lühikesed tunnikontrollid
Kasutan õppimise toetamiseks:
- lühikesi Kahooti teste.
- digikeskkondi kordamiseks ja tagasisideks
Need aitavad hoida õpilaste fookust ning annavad mulle õpetajana kiire ülevaate arusaamisest.
Hindamine ja tagasiside
Õpilasi hindan:
- järjepideva kodutöö tegemise eest
- aktiivse töö eest tunnis
- oskuste kinnistumise eest tunnikontrollides
- kokkuvõtvalt kontrolltöös
Tagasiside on:
- vahetu (tunnis)
- kujundav (enne kontrolltööd)
- summatiivne (kontrolltöö)
Põhjendus
Selline õppeprotsessi ülesehitus toetab:
- oskuste järkjärgulist kujunemist
- õppijate erinevaid vajadusi
- turvalist ja töökeskset õpikeskkonda
- matemaatiliste oskuste kinnistumist läbi harjutamise
4. Õppevara valimine
Õppevara juures väärtustan, et see oleks mitmekesine. Hea õppevara on selline, kus ülesanded lähevad kergemast raskemaks.
Kasutatud õppevara
Peamiseks õppevaraks on ikkagi need materjalid, mida kool pakub, ehk õpik ja töövihik. Üldiselt on nendes materjali piisavalt, et sisustada kõik tunnid ära. Samas õppevara mitmekesistamine on kindlasti soovituslik. Mõndades koolides mul oli ligipääs ka Opiq keskkonda ning selle abil sai ka mitmekesistada õppimise protsessi.
Kontrolltöö materjale saan ma ka juba loodud materjalidest. Peetris ja TMRG oli kontrolltööde jaoks eraldi töövihikud, mida jagati õpetajatele ning mida mina siis enne tööd välja printisin. Tamsalus ja Kopli Kunstigümnaasiumis sain ligipääsu Avita õpetaja keskkonnale, kus olid kontrolltööd saadaval õpetajatele.
Kohandatud õppevara
Siin on pilte kohandatud õppematerjalidest. TMRG’s ei antud õpilastele töövihikut, seega valisin sealt ülesandeid, milles nägin, et need arendavad mitmekesiselt loogilist mõtlemist ning kinnistavad arvutamise oskusi.
Isetehtud õppevara
Diferentseeritud ülesandeid nõrgematele:
Minul on … kellel on …
Pruunpaberile ülesandeid
Ise koostatud kontrolltöö
5. Tutvuge Mihkel Tiganiku õpetamispraktikaga
Alljärgnevalt kirjeldan kolme konkreetset näidet, kuidas olen matemaatikat õpetades tekitanud õpilastes huvi aine vastu, lähtudes arusaamisest, et huvi tekib siis, kui õppija kogeb eduelamust, üllatust või näeb seoseid.
Tundmatu leidmine läbi lihtsamate näidete
Peetri koolis olime kuuenda klassiga juba mitu kuud vaadanud murde. Nii harilikke murde, segaarve, liigmurde. Samuti tehteid murdudega (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine). Muutuja leidmist polnud me viimasel ajal vaadanud. Selleks, et huvi äratada ja lihtsamalt selgitada, kuidas see käib, ma panin tunni alguses sellised lihtsamad tehted tahvli peale:
7-x = 5
5+x = 7
x-5 = 2
x+2 = 7
Õpilased lahendasid need kiiresti ja enesekindlalt, mis tekitas tunnis positiivse meeleolu ja eduelamuse. Seejärel kirjutasin koos õpilastega tahvlile sammud, kuidas tundmatu väärtus leitakse.
7-x = 5 => x = 7-5
5+x = 7 => x = 7-5
x-5 = 2 => x = 5+2
x+2 = 7 => x = 7-2
Mõni õpilane selle peale isegi ütles et “Õpetaja see on ju esimese klassi teema“, mis andis mulle hea võimaluse huvi süvendada.
Seejärel muutus olukord huvitavamaks, kui andsin järgmise ülesanded, kus täisarvude asemel olid segaarvud. Isegi tugevamad õpilased pidid mõtlema ja küsima abi. Selle kontrasti kaudu mõistsid õpilased, et lihtsana tunduv teema võib muutuda väljakutsuvaks ning vajab uusi oskusi. Selline lähenemine äratas huvi ja aitas õpilastel tajuda matemaatika järjepidevat arengut.
Seda tundi mäletan eredalt just sellepärast, et mingil hetkel mina ise hüüdsin: “Kes oli see õpilane, kes ütles et miks me esimese klassi teemat siin vaatame“.
Harilike murdude teisendamine kümnendmurdudeks – üllatus ja mustrid
Harilike murdude kümnendmurdudeks teisendamisel kasutasin näiteid, mis pakuvad õpilastele avastamisrõõmu. Alustasin tuttavatest murdudest, mille puhul õpilased said kiiresti aru, kuidas teisendamine toimub.
1/3 teisendades kümnendmurruks on 0,333… = 0,(3), selle teisendamisega raskusi ei ole (pilt allpool)
1/8 teisendades kümnendmurruks on 0,125 <- selles pidi juba 3 arvutust tegema ning lasin õpilastel ka kontrollida, kas kalkulaatoriga tuli neil sama vastus.
Seejärel tõin sisse murru 1/7 ja palusin õpilastel jälgida, mis juhtub.
Kui 1/7 hakata kümnendmurruks teisendama, siis sellest tekib kohe 6 kohaline periood:
1/7 = 0,142857…
Õpilased hakkasid küsima, miks just selline jada tekib ja kas teistel murdudel juhtub sama.
Selliste näidete kaudu muutus matemaatika õpilaste jaoks avastamist võimaldavaks aineks, mitte ainult reeglite meeldejätmiseks. Huvi tekkis mustrite märkamisest ja küsimuste esitamisest, mida pidasin väga oluliseks.
Protsentide arvutamine läbi loogika ja igapäevase olukorra.
Protsentide teema puhul kasutan teadlikult elulisi näiteid ja rõhutan loogilist mõtlemist enne valemi kasutamist
Ütleme, et meil on näide:
Koolikott maksis Jaanuaris 9 eurot. Veebruaris maksab kott 11 eurot. Mitu protsenti koolikoti hind tõusis?
Sellisel ülesandel esimese asjana tahan selgitada välja millisel kujul vastus peaks välja nägema. Koos õpilastega selgitasime välja, et vastus peaks välja nägema nii: “Koolikoti hind tõusis … protsenti” ning see protsent peaks olema kuskil 20% piires.
Meil on olemas selline valem protsendi arvutamiseks:
p(%) = (a-b)/a
Seda viimast valemit kasutades: Lugeja meid niipalju ei häiri, ühest numbrist tuleb teine maha lahutada, miinusmärke me vaatama ei pea kuna me teame juba, kuidas see vastus välja peab nägema. Matemaatiliselt korrektsel võime ka näidata |a-b| = |9-11| = |-2| = 2
Aga murru nimetaja, seal on ainult arv a, ja kumb arv see a nüüd on, kas 9 või 11? Ühe neist peame valima ja selleks ma rõhutasingi, et nimetajasse tuleb Esialgne väärtus, ehk siis 9.
2/11 = 18% see vastus on vale
2/9 = 22% see on õige vastus
Selline lähenemine äratab huvi, sest õpilased saavad ise avastada vea põhjuse ning mõistavad, et matemaatika ei ole mehaaniline arvutamine, vaid mõtestatud protsess. See aitab kaasa sügavamale arusaamisele ja positiivsele hoiakule aine suhtes.
6. Avasta kuidas Mihkel Tiganik väärtusi kujundab ja järgib
“Õpetajana pean oluliseks, et väärtused ei jääks ainult sõnadeks, vaid oleksid igapäevases õppetöös nähtavad. Alljärgnevalt toon kolm näidet, kuidas kujundan ja järgin väärtusi koos õppijatega.”
Tööharjumuse kujundamine
Kujundan õppijates tööharjumust ja vastutust järjepideva õppimise kaudu. Rõhutan, et matemaatikas on oluline pidev harjutamine. Hindan järjepidevust ning selgitan õpilastele, et vastutus oma õppimise eest on oskus, mida läheb vaja ka väljaspool kooli.
Aususe järgigimine hindamisel
Pean oluliseks ausust ja õiglust nii õppijate suhtes kui ka enda töös. Hindamiskriteeriumid on õpilastele selged ning kehtivad kõigile võrdselt. Kui olen lubanud hinnata kindlat ülesannet või tegevust, siis teen seda kokkulepitud viisil.
Lugupidav ja turvaline õpikeskkond
Loon klassis lugupidava ja turvalise keskkonna, kus eksimine on õppimise loomulik osa. Rõhutan, et matemaatikas ei ole „rumalaid küsimusi“ ning väärtustan katsetamist ja arutlemist. Käitun õpilastega viisakalt ja rahulikult, olles neile eeskujuks.
7. Minu tundides arendame kõiki üldpädevusi
Eesti riiklikus õppekavas on välja toodud kaheks üldpädevust. Toon siin välja, kuidas ma oma tundides arendan teadlikult õpilastes üldpädevusi:
1. Kultuuri- ja väärtuspädevus
*Rõhutan ausat töötegemist ja selgitan, miks spikerdamine ei toeta õppimist. Käitun ise õiglaselt ja lugupidavalt, olles õpilastele eeskujuks.
*Koostan ülesandeid, mis on seotud ühiskonna, looduse, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga, tekitades sellisel viisil õpilastes seoseid enda ja ümbritseva maailma vahel.
2. Sotsiaalne ja kodanikupädevus
*Kasutan paaris- ja rühmatöid, kus õpilased peavad ülesanded koos läbi arutama ning vastutuse omavahel jagama.’
*Selgitan et õpilastest saavad tulevased Eesti keele ja kultuuri hoidjad ning tugeva Eesti riigi jaoks läheb vaja tarku inimesi
3. Enesemääratluspädevus
*Julgen tunnis öelda, et eksimine on õppimise osa, ning toon esile õpilaste arengut, mitte ainult lõpptulemust. See aitab õpilastel kujundada positiivset hoiakut enda võimete suhtes.
*Julgustan kõiki õpilasi lahendama ülesandeid, et ka nõrgemad õpilased ei tunneks end kõrvalejäetuna.
4. Õpipädevus
*Matemaatikatunnis annan õpilastele pikema teemaga seotud ülesannete seeria ning õpetan, kuidas jagada töö väiksemateks osadeks (nt esmalt lihtsamad ülesanded, seejärel keerulisemad). Selgitan, kuidas iseseisvalt kontrollida oma lahenduskäiku.
*Kontrolltöö toimumisaja koos tunniteemadega annan õpilastele varakult teada, et nad saavad oma õppimist sellega planeerida
5. Suhtluspädevus
*Palun õpilastel seletada oma lahenduskäiku klassi ees või paarilisega. Rõhutan, et oluline ei ole ainult õige vastus, vaid ka selge selgitus.
*Julgustan õpilasi küsima küsimusi tunnitöö kohta ning näitama oma töid et saada vahetut tagasisidet.
6. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
*Kasutan elulisi ülesandeid (protsendid, kiirus), kus õpilased peavad lisaks arvutamisele hindama, kas vastus on loogiline. Rõhutan ka seda, et vastus peab olema korrektne ja numbrilisel väärtusel on ka ühik olemas.
*Õpetan ülesannete lahendamist läbi matemaatilise keele. Selgitan, et lihtsamaid tehteid on võimalik teha peast, aga mingil hetkel tuleb peast arvutamisele piir ette ning seejärel on vaja kasutada kirjalikku lahendamist.
7. Ettevõtlikkuspädevus
*Annan õpilastele valikülesandeid, kus nad saavad ise otsustada, millise raskusastmega ülesandeid nad lahendavad, ning vastutavad oma valiku eest.
*Näiteks koroonaajal andsin õpilastele valida, kas nad soovivad kontrolltööd tunnis teha või kodus – mina olin mõlemaks valmis.
8. Digipädevus
*Kasutan matemaatikatunnis digivahendeid (nt Kahoot, veebipõhised harjutused), selgitades, kuidas need toetavad õppimist, mitte ei asenda mõtlemist.
*Digivahendid on hea viis, kuidas kontrollida oma vastust, kuid teadmisi nad ei asenda. Kui esimestel kordadel kasutas õpilane digivahendit, siis tunnistan, et sedasi saab vastuse, aga nüüd vaatame, kuidas on võimalik vastusena jõuda kasutades matemaatilisi trikke
8. Õppijate võimestamine
Oluline asi tunnis on see, et oleks selge arusaam: Õpilane õpib iseenda jaoks, mitte õpetaja jaoks. Toon siinkohal mõned näited, seekord jälle lineaarvõrrandi lahendamisest, millest rääkisin ka eespool. Ülesanded mida lahendasime on toodud leheküljel 115. Toodud on 7a klass Tamsalus ja HEV lapse Eliise lood
Näide 1 – õppijate võimestamine ja eneseusu toetamine:
Tamsalus olime 7a klassiga lineaarvõrrandeid vaadanud juba kolmandat päeva. Minu jaoks oli oluline, et õpilased lahendaksid kõik tehted ära ülesannetest 428, 429 ja 430 leheküljelt 115. Ideaalmaailmas võiks ju olla nii, et tuleb tund, õpilased kõik teevad ülesandeid vihikusse ja tunni lõpus näitavad need mulle ette. Kolmandal päeval oli näha, et õpilased tahtsid aktiivsemalt enda arengu eest vastutust võtta. Ma siis lubasingi õpilastel tulla ja lahendada ülesandeid tahvli ees, et õpilasi võimestada. See osutus edukaks, ükshaaval nad tulid klassi ette. Nutikamad said ülesanded kiiremini tehtud, nõrgemaid õpilasi samas ka teised õpilased aitasid. Kasutasin teadlikult sellist sihipärase võimestamise meetodit, et vähendada hirmu eksimise ees ja suurendada õppijate enesekindlust.
Näide 2 – diferentseeritud ülesanded ja eduelamus
Peetri koolis oli HEV õpilane Eliise, kellele pidin andma lisatunde lineaarvõrrandite lahendamiseks. Valisime sealt ikka ülesandeid leheküljelt 115. Me saime temaga isegi kolmel korral eraldi selleks kokku. Esimestel tundidel tegime lihtsamaid ülesandeid, viimasel tunnil mõtlesin, et läheksime raskemate peale (ül 431). Küsisin Eliise käest, kas ta soovib edasi liikuda raskemate ülesannete peale, või jätkata eelmiste tundide ülesannetega. Tema soovis ikka kergemaid.
See näide on toodud sellest, kuidas ma teadlikult kasutan tunnis diferentseeritud ülesandeid, kus õpilased saavad valida raskusastme. Nii saavad ka nõrgemad õpilased kogeda eduelamust. Andes Eliisele valiku (kas kergemaid ülesandeid uuesti või raskemaid), see võimestas teda ning andis talle aktiivse võimaluse enda õppimise ja arengu eest vastutust võtma.
Toetan ka kolleege õppijate võimestamisel. Olen toonud paar näidet, kuidas võimestan kaasõpetajaid.
Kollegide võimestamine
Kõikides koolides, kus olen töötanud, kõikides koolides on mul vedanud sellega, et mina saan käija teiste õpetajate tundides kaasas ning ka minu tundidesse tulevad teised õpetajad kaasa. Kui tunnivaatleja tuleb minu tundi, siis ma ikka annan ka temale teada, et vaatleja võib õppureid aidata ülesannete lahendamisel. Tunnivaatleja oleks justkui abiõpetaja, kelle käest saavad õpilased küsida. Sellisel viisil võimestan õpilasi, et nad saavad hõlpsamalt abi küsida.
Ka üldisemalt arutlen kolleegidega tundide läbiviimise ja õppijate motiveerimise teemadel, jagades kogemusi diferentseeritud ülesannete ja digivahendite kasutamisest. Peetri koolis olid meil tugevad matemaatikaõpetajad, kellega sai õpetajate toas sõbralikus keskkonnas arutada õppijate võimestamist. Toetan ühiste arutelude kaudu arusaama, et õppijate võimestamine tähendab mitte ainult aine õpetamist, vaid ka õppimisoskuste arendamist.
Stereotüüpe matemaatikast
„Matemaatika on ainult andekatele“
Olen märganud, et paljud õpilased tulevad tundi hoiakuga, et nad ei ole „matemaatilised“. Teadlikult püüan seda stereotüüpi murda, rõhutades, et matemaatika on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne.
„Hea õpilane on see, kes teeb kiiresti ja vigadeta“
Väärtustan tunnis protsessi, mitte ainult kiirust. Toon esile põhjaliku mõtlemise ja lahenduskäigu selgitamise, et murda arusaama, nagu oleks ainult kiire lahendamine edu näitaja.
9. Tagasiside andmine on Mihkel Tiganikul kõige ausam
Toon siin välja meetodeid, mida kasutan õpilastele tagasiside andmiseks, kuidas jagan oma tagasiside andmist kolleegidega ning samuti mõned näidistagasisided, mida õpilastele olen andnud
1. Nimelised pulgad
Lisaks plaanilistele kontrolltöödele hindan õpilasi ka kodutööde lahendamisel ning tunnis vastamas käimisega. Olen oma klassidele teinud valmis ka nimedega pulgad, et valitud isik oleks võetud nii juhuslikult, kui võimalik. See aitab vältida olukorda, kus vastavad ainult kõige aktiivsemad õpilased, ning annab mulle õpetajana realistliku ülevaate kogu klassi õppimisest:
Siis kui õpilane sai pulkade abil valituks, siis hindamisel pööran erilist tähelepanu lahenduskäigu olemasolule ja arusaadavusele, mitte ainult lõpptulemusele. Vajadusel palun õpilasel lahendada sarnane ülesanne tahvlil, et veenduda teadmiste tegelikus omandamises.
2. Kodustele töödele “Arvestuse” panemine:
Õpetajana klassiruumis ma ei saa hinnata iga tund põhjalikult kõikide kodutöid, sellepärast kasutasin Tamsalus ka “Arvestuse” meetodit. Vaatasin põgusalt kodutööd õpilastel üle, neil kel olid ülesanded tehtud, nemad said e-kooli “A”. Leppisin õpilastega kokku, et selleks et veerandi lõpuks “5” saada, peab:
*Keskmine hinne kõikidest hinnetest kokku olema 4.5 või enam
*Positiivseid hindeid ja arvestusi peab kokku olema veerandi jooksul vähemalt 25 tükki.
Selline meetod oli õpilaste jaoks arusaadav, igas tunnis vaatasin nende kodused ülesanded üle. Õpilastel tekis sellest positiivne emotsioon, koduste tööde teostamise tase oli kõrge. Õpilastel toetas see tööharjumuste kujunemist ja vastutuse võtmist oma õppimise eest.
3. Nutikamad positiivseid, logejelad parandavad.
Tundides ma tihti motiveerin õpilasi, et need õpilased, kes tunni lõpuks jõuavad kõikide ülesannetega valmis, nemad saavad viie. See tekitab võistlusmomendi, õpilased, kui nad on arusaanud kuidas ülesanded käivad, hakkavad neid kiirelt lahendama, samas kui mina saan keskenduda abivajajate aitamisega. Klassitunni lõpus ma käin veel korra ringi ja vaatan põgusalt kõikide õpilaste tööd üle. Kui õpilane ei jõua ülesandeid teha, annan talle parandamisvõimaluse koos selge juhise ja tähtajaga.
Toetan ka kolleege sobivate õppijaid kaasavate hindamismeetodite kasutamisel
Olen õppinud palju oma kolleegidelt ning samas jaganud ka enda kogemusi hindamise teemal. Arutlen kolleegidega hindamise õiglust ja läbipaistvust puudutavatel teemadel, näiteks rõhutades lahenduskäigu olulisust matemaatikas ning vajadust anda õppijatele võimalus oma teadmisi suuliselt või tahvlil demonstreerida.
Samuti olen toonud esile, et kogu klassi ühiselt karistamine või märkuse kirjutamine ei toeta õppijate vastutuse kujunemist ning pigem tasub keskenduda individuaalsele tagasisidele. Pean oluliseks, et hindamine toetaks õppimist ja arengut, mitte ei toimiks karistusmeetmena.
Tagasisidesid õpilastele
TMRG’s aasta lõpus kirjutasin kõikidele õpilastele tagasisided. 4c klassi tagasisided on näidatud siin
Artjomile
„Sinu lahenduskäik on loogiline ja sammud on õigesti kirjas. Järgmine samm oleks proovida sama tüüpi ülesannet iseseisvalt, et kinnistada oskus.“
Lucasele
„Sa oled tunnis aktiivne ja ülesanded saavad tehtud, kuid peale töö lõpetamist võiksid jälgida ka oma käitumist, et see ei segaks teisi õppijaid.“
Annale
„Näen, et sa lahendad ülesandeid iseseisvalt ja küsid vajadusel abi. Järgmine samm oleks oma lahendusi ka õpetajale näidata, et saaksime koos üle vaadata.“
Mihkel Tiganiku üldoskused on õpetaja tasemel
Allpool toon näiteid, kuidas kasutan oma töös analüüsi ja suhtlemisoskust, et abistada õpilasi nende õppeprotsessis ning arendada väärtuspõhist õppekeskkonda.
10. Analüüsioskus
Oma töös kasutan analüüsi- ja sünteesioskust eelkõige õppeprotsessi kavandamisel ja tundide läbiviimisel. Matemaatika õpetamisel on oluline mõtestada nii õpilaste eelteadmisi, õppe sisu loogilist ülesehitust kui ka erinevate osapoolte (õpilased, lapsevanemad, kolleegid) ootusi.
Näiteks lineaarvõrrandite õpetamisel analüüsin esmalt, millised oskused on õpilastel varasemalt olemas (tehted täisarvudega, muutuja mõiste). Selle põhjal kavandan tunni nii, et uus teadmine toetuks juba olemasolevale. Võrdlen erinevaid õpetamisviise (suuline selgitus, tahvlil näited, iseseisev töö) ning hindan nende tugevusi ja nõrkusi, et valida klassi jaoks sobivaim lähenemine.
Samuti kasutan sünteesioskust tagasiside andmisel. Tunnikontrollide ja kodutööde tulemusi analüüsides teen järeldusi kogu klassi ning üksikute õpilaste arengu kohta ja kohandan edasist õpet – näiteks planeerin kordamist või diferentseeritud ülesandeid. Nii loon saadud infost tervikpildi ja teen teadlikke pedagoogilisi otsuseid.
11. Suhtlemisoskus
Suhtlemisoskus on minu õpetajatöös keskse tähtsusega. Loon ja hoian õppijatega usaldusväärset suhet, väljendades end selgelt, rahulikult ja lugupidavalt. Matemaatikatunnis püüan märgata õpilaste emotsioone – näiteks ärevust, ebakindlust või frustratsiooni – ning kohandan oma suhtlust vastavalt olukorrale.
Näiteks kui õpilane ei julge vastata või eksib, reageerin toetavalt ja selgitavalt, et säilitada turvaline õpikeskkond. Rõhutan, et küsimuste esitamine ja eksimine on õppimise loomulik osa. See aitab kaasa avatud ja mõistva suhtluskeskkonna kujunemisele.
Samuti suhtlen aktiivselt kolleegidega, jagades oma kogemusi ja kuulates nende vaatenurki. Ühiste arutelude kaudu kujuneb koostööle suunatud õhkkond, kus erinevad arvamused on väärtustatud. Vajadusel kohandan oma suhtlusstiili, arvestades vestluspartneri vajadusi ja ootusi, et toetada professionaalset ja positiivset koostööd.
Õppijate tundmaõppimine
Mihkel pöörab erilist tähelepanu iga õppija individuaalsetele vajadustele ja huvidele.
Õpetamise kavandamine
Õpetamine põhineb hoolikal ettevalmistusel ja õppijakesksel lähenemisel.
Tagasiside ja võimestamine
Mihkel väärtustab konstruktiivset tagasisidet, mis toetab õppijate arengut ja enesekindlust.
Sellega lõpetan lehekülje “Õppija” Kutsestandardi vormi. Klikkige siia, et liikuda edasi Organisatsiooni leheküljele: